Vabaduspartei / Põllumeeste Kogu veebilehte toimetab Ringkonnakohtu 14.03.2011 ja Riigikohtu 13.06.2011 lahendite põhjal tegutsev juhatus

Programm

VABADUSPARTEI – PÕLLUMEESTE KOGU

 

ENESEMÄÄRATLUS

Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu loeb ennast 5. oktoobril 1921 asutatud ja K. Pätsi, J. Uluotsa, O. Tiefi jt poolt juhitud Põllumeeste Kogu ning nõukogude okupatsioonivõimu poolt vägivaldselt likvideeritud samanimelise erakonna õigusjärglaseks.

Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu on eestluse aateid kandev erakond, mille eesmärk on Eesti Vabariigi arendamine ja hoidmine järjepidevusel põhineva rahvusriigina.

Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu toetab eraomandit ja isiklikku algatust ning taotleb sotsiaalse turumajandusega õigusriiki, mis on rajatud õiglusele, vabadusele ja seadustele, peab au sees isiklikku vastutust, poliitilist väärikust ja solidaarsustunnet, austab kodanikuõigusi ning tagab eestlaste kui põhirahvuse edasikestmise.

 

PÕHISEISUKOHAD

1) Tugineme järjepidevusele 1918-1940 Eesti Vabariigiga ja tegutseme Eesti iseseisvuse taastamise nimel.

2) Lähtume Eesti rahvuslikest huvidest ja geopoliitilisest asendist ning lubame Eestil kuuluda ainult neisse rahvusvahelistesse liitudesse, mis ei takista iseseisvust.

3) Rajame haldus- ja valitsemissüsteemi kodanike osalusele ning asendame haldusvõimu kartellimehhanismid rahva võimule toetuva seadusandlusega.

4) Arendame välja vastupanuvõimelise riigikaitse.

5) Tagame riigis õiguskorra ja kodanike turvatunde.

6) Säilitame esivanemate pärandit ja paikkondlikke traditsioone ning hoiame hariduse ja kultuurielu kõrget taset.

7) Peame hädavajalikuks rahvusliku maailmavaate aussetõstmist ühiskonnas ja eesti rahva jätkusuutlikkust tulevikus.

8) Kindlustame kõigile ühiskonnaliikmetele võrdse kohtlemise ja võrdsed võimalused ning väärtustame kodanike tervist.

9) Tõstame esiplaanile loodus- ja alalhoidliku elulaadi.

10) Kujundame tingimused heal järjel rahvuslikuks majanduseks.

11) Loome eeldused edukaks talupidamiseks ja maapiirkondade iseseisvaks toimimiseks.

12) Taastame Eesti riikliku raharingluse.

 

ÜKSMEELE MANIFEST

Kutsume kõiki kodanikke järgima 1918. aastal rajatud Eesti Vabariigi aateid.

Me taotleme Eesti NSV järjepidevusmoodustise ehitamise peatamist ja Eesti omariikluse taastamist õigusliku järjepidevuse alusel. Me ei soovi enam valitsema kvislingeid ja kollaborante, kes pole kahetsenud enda okupatsiooniaegse käitumise isamaavaenulikkust, rahvuskuuluvuse mahasalgamist, iseseisvuse hülgamist ja omariikluse eitamist.

Kui suudame tegutseda ühiselt, saavad meist taas oma maa peremehed. Meie kohustus on tagada Eesti edenemine kolmes suures valdkonnas – eestlus aukohale, omariiklus tagasi ja rahva heaolu tõusuteele!

Me astume vastu elujärje mõttetusele, mil noored lahkuvad Eestist ja rahvas kaotab järelkasvu. Jah eesti keelele ja kultuurile, keelemurretele, eestlaste iivet parandavatele programmidele, jah vähemusrahvaste kultuurautonoomiatele, jah sõbrasuhetele soomeugri rahvastega, skandinaavia ja balti rahvastega, jah avatud pilgule maailma kultuuripärandi suunas – see ongi eestlus.

Me astume vastu Eesti kuulumisele üliriikidesse. Jah Eesti ajaloo ausale käsitlemisele ja iseseisvusvõitluse tunnustamisele, jah Eesti saamisele iseseisvaks otsustajaks maailmapoliitikas, jah heale koostööle saatusekaaslastega Kesk- ja Ida-Euroopas ning kõigi teiste sõbralike riikidega – see ongi omariiklus.

Me astume vastu arutule globaliseerumisele ja Eesti jätmisele välisfirmade röövida. Jah hariduse, teaduse, turvalisuse, ühisabi, töökoolituse väärtustamisele, jah mahepõllundusele, keskkonnakaitsele, rahvuslikule pangandusele ja tootmisele – see ongi rahva heaolu.

Riigi kohustus on tagada Eesti terviklikkus kolmes valdkonnas: kultuuri, territooriumi ja majandusruumi terviklikkus. Me vajame riiki selleks ja ainult selleks, et olla vabad muude maailma rahvaste kõrval, säilitada oma elutunnetus ning jääda eestlasteks.

Eesti kodaniku kohustus on toimida sihikindlalt ja kõlbeliselt kolmes valdkonnas: tagada eestlus ehk eesti rahvuse järjepidevus, tagada omariiklus ehk Eesti riiklik iseseisvus ning tagada heaolu ehk loodus- ja alahoidlik majapidamine.

Kutsume mõtlevaid kodanikke, rühmitusi, liikumisi ja erakondi ületama killustatust. Võtkem endale vastutus Eesti tuleviku eest. Meist igaühe väärtust mõõdab see, kuidas aitame oma tegudega kindlustada ühist edasikestmist rahvana ja riigina!

Iseseisvuslaste ümarlaud,

12. juuni 2010

Üksmeele manifestiga liitunud organisatsioonid: Vabaduspartei / Põllumeeste Kogu, vastupanuliikumine ERSP, Õnnelike Inimeste Erakond, Eesti Rahvusarengu Instituut, Kodanike Kaitsekoda, Mälestuskeskus Hereditas

 

TEGEVUSPROGRAMM (visand)

 

A. RIIK

 

1. RIIKLUS

Tugineme järjepidevusele 1918-1940 Eesti Vabariigiga ja tegutseme Eesti iseseisvuse taastamise nimel.

Olukord:

Valdav osa (94,8%) territooriumist on Euroopa Liidu provints ning 5,2% asub Venemaa Liidu okupatsioonitsoonis (viimast allpool ei käsitleta, kui tekstis pole viidatud).

Eesti Vabariigi territooriumil käibivad de facto mitmesugused regulatsiooniaktid: Euroopa Liidu, Venemaa Liidu, Eesti Vabariigi, Vene kubermangude seadused, määrused, korraldused.

Keele-, kaitse, majandus- ja välispoliitika on kaotanud sõltumatuse. Valitsevaks ideoloogiaks on liberaaldemokraatia, mis surub alla rahvuslikke eripärasid. Kodanike iseotsustamisõigus on väike.

Eesti viibib valitsemiskriisis. Riigivõim on taandunud Toompea haldusvõimuks, olles sisuliselt maakonna omavalitsuse staatuses kolmeastmelises valitsemissüsteemis Brüssel – Toompea – vallad. Ligi 80%  seadustest tuleb Euroopa Liidust.

Eestis elavatel inimestel on varjatult kolm kodakondsust (või mõni neist): järjepideva EW oma 1938 seaduse põhjal; E(NS)V oma alates 1991; Euroliidu oma. Eesti territooriumil elab ka palju võõrriigi kodakondsusega ja kodakondsuseta isikuid, kes osalevad haldusvõimu kohalikel valimistel.

Kavatsus:

Lähtume riiklikule järjepidevusele tuginemisel asjaolust, et okupatsioon ei saa õigust luua ega muuta.

Peatame Eesti NSV järjepidevusmoodustise edasise ülesehitamise ja toimimise. Euroopa Liit ja Venemaa Liit on praegu sisuliselt impeeriumid, millega Eesti Vabariigil ei saa olla ühist teed.

Taastame Eesti territoriaalse terviklikkuse ja iseseisva riigi, mida maailmas ka sellisena tunnustatakse.

Lahendus:

Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal kehtestatud Eesti riiki puudutavate õigusaktite kuulutamine õigustühiseks. EW seadusandluse taastamine ja kohandamine tänapäeva vajadustele.

Omavalitsuse asemele Eesti Vabariigi valitsus järjepidevuse alusel.

Kõigi riigile omaste tegevusvaldkondade efektiivse toimimise taastamine.

Kõigi tasandite valimistel on osalemise õigus ainult kodanikel.

 

2. VÄLISPOLIITIKA

Lähtume Eesti rahvuslikest huvidest ja geopoliitilisest asendist ning lubame Eestil kuuluda ainult neisse rahvusvahelistesse liitudesse, mis ei piira iseseisvust.

Olukord:

Eesti on korraga mitme suurjõu, eriti Euroopa, USA ja Venemaa huvisfääri objekt, mitte rahvusvahelise suhtluse subjekt.

Seoses E(NS)V poliitilise pankrotiga puudub Toompeal põhilistes poliitilistes valdkondades otsustusvõime, eriti täielikult peame alluma Euroopa Liidu välispoliitilistele kujutelmadele.

Kavatsus:

Käsitame Eesti rahvuslikke huvisid välispoliitise suhtluse imperatiivina.

Näeme Eestit aktiivse geopoliitilise subjektina, rakendame meie asendi soodsaid asjaolusid maailmas, et toetada oma kodanike eluolu ja tegevust.

Lahendus:

Vastavalt Eesti vajadustele koostöö kõigi riikide ja regioonidega maailmas, mitte ainult Euroopa Liiduga.

Suhete reguleerimises Venemaaga põhinemine Tartu rahule. Heanaaberlik suhtlemine eeldab mineviku ülekohtu tunnistamist, aegumatuse konventsiooni kohaldamist, Nõukogude Liidu okupatsiooni, anneksiooni ja genotsiidi tekitatud kahjude kompenseerimist ning hõivatud maa-alal tekitatud koosseisumuutuse kõrvaldamist.

 

3. OMAVALITSUS

Rajame haldus- ja valitsemissüsteemi kodanike osalusele ning asendame haldusvõimu kartellimehhanismid rahva võimule toetuva seadusandlusega.

Olukord:

Eestis kehtib siiani Nõukogude Liidu koloniaalvõimu haldusjaotus, ehkki selle varjatud eesmärk oli eestluse väljasuretamine.

„Eestipärastav” haldusreform on läbi viimata. Ajaloolised tõmbekeskused on suures osas säilinud.

Kavatsus:

Ühitame haldus-, majandus- ja kultuuripiirid. Kohalikul tasandil lahendame tõmbekeskuse ja perifeeria vastuolu printsiibil, et ei toimiks olukord, kus suurem võtab kõik.

Valitseme Eestit tervikliku elukäsitluse alusel. Rajame kodanikukeskse haldus- ja valitsemissüsteemi.

Lahendus:

Kohalike omavalitsuste hulga viimine 100 üksuseni, võttes võimaluse korral aluseks kihelkondliku jaotuse. Territoriaalne terviklikkus on rahva elujõu allikas, andes ka olulise majandusliku efekti.

Eesti traditsiooniliste keskuste väljaarendamine. Tallinna osakaalu vähendamine.

Maakondade korrastamine, taastades Virumaa ühtsus ning kaotades Jõgevamaa ja Raplamaa, mis on Nõukogude Liidu koloniaalvõimu moodustised. Omavalitsused on

Keskvõimu otsustusõiguse ja tulubaasi piiramine kohalike omavalitsuste suhtes. Elujõuline on riik ja rahvas siis, kui omavalitsused on teovõimelised, neil on olemas toimiv ja selgeltpiiritletud kogukond ning otsuseid langetatakse võimalikult lähedal neile, keda need vahetult puudutavad.

Rahvale arusaadav valimiskord, esindusorganitesse valitud kodanike sidumine mandaadiga.

 

4. RIIGIKAITSE

Arendame välja Eesti sõltumatu kaitsevõime.

Olukord:

Eesti on NATO liige, mis tagab osalise kaitse idapoolse ründe eest. Samal ajal seoses vähese tähelepanuga Eesti väekoondiste väljaarendamisele rahva võitlus- ja kaitseoskused järjest kahanevad.

Kavatsus:

Tagame selle, et Eesti riik on hästi kaitstud. Kaitsevõime tõstmisel tugineme rahvaväele.

Eesti sõdib ainult kaitseotstarbel.

Lahendus:

Eesti kaitsmine tugineb rahva kaitsetahtele. Kaitsekorralduse alustest kaotatakse liberaaldemokraatlik korralagedus. Ajateenistus Eesti kaitsejõududes on kodanikutruuduse kinnitus. Koolide vanemates klassides viiakse sisse riigikaitse õpetus.

Väeosad on seotud paikkondadega ja tunnevad partisanisõja peensusi, samas mobiilsed ja võimelised tegutsema mistahes Eesti piirkonnas.

Maakondade baasil rajatud õppekeskustes toimub relvastatud kodanike väljaõpe oma piirkonna kaitseks, misjärel nad täiendavad Kaitseliidu kohaliku maleva ridu.

Üleriigilise kaitse- ja infosüsteemide võrgu väljaarendamine, et hädaohu korral rahvas kiiresti mobiliseerida. Range piirikontroll. Piirivalve seotakse otseselt kaitseväega.

 

B. ÜHISKOND

 

1. SISEKAITSE

Tagame Eesti riigis õiguskorra ja kodanike turvatunde.

Olukord:

Viimased kümme aastat on toimunud Euroopa Liidu seaduste ülevõtmine ja E(NS)V-s väljatöötatud seaduste asendamine nendega. Halduskoodeksit ehk E(NS)V 1992. a põhiseadust järgitakse valikuliselt, kuna mitmes valdkonnas (riigiõigus, rahandus jms) takistab see Euroopa-Liidu-meelsete ametnike tegevust.

E(NS)V õiguskord on kaotanud haldusterritooriumil ülimuslikkuse, selle tagajärjeks olevat jõuetust, ebastabiilsust ja korralagedust ära kasutades tekitavad ida- ja läänepoolsed anastajad Eestis majandus- ja võimukriise.

Kavatsus:

Paneme ülimuslikult kehtima Eesti Vabariigi seadused.

Järgime ühiskonna üldise heaolu alusprintsiibina isikuvabadust ja seaduskuulekust.

Lahendus:

Süsteemne ja üldmõistetav seadusandlus, seaduste range täitmise tagamine. Riik reguleerib seaduste jõuga eelkõige neid valdkondi, kus ilmnevad üksikisikute ja ühiskonnagruppide vahelised konfliktiohtlikud erimeelsused ja vastuolud.

Võitlus kuritegevusega on resoluutne. Eesti kodanikul on õigus end ründe korral relvaga kaitsta.

Siseministeeriumi ametnikelt nõutakse laitmatut lojaalsust Eesti Vabariigile. Ebaausad ametnikud kuuluvad kohesele vallandamisele koos neilt õiguse äravõtmisega edasiseks tööks riigiasutustes.

Kõigi isikuvabaduste kaitsmine ning sõnade ja tegude ühtsus. Õigusriigi põhimõte: kedagi ei tohi veendumuste alusel taga kiusata.

 

2. KULTUUR, HARIDUS, VAIMUELU

Säilitame esivanemate pärandit ja paikkondlikke traditsioone ning tõstame eestimeelse hariduse ja kultuurielu maailmatasemele.

Olukord:

Vale hariduspoliitika tagajärjel on kõrgkoolides kahekordne naiste ülekaal, mis vähendab rahva üldhulka, kuna naised lasevad fertiilse ea karjääri tehes mööda, ning takistab meeste vaimsete võimete rakendamist.

Lapsi harjutatakse maast-madalast vägivaldsete arvutimängudega, TV-s jooksevad vägivallast kubisevad filmid, mis rikuvad kasvavate inimeste psüühikat ja suurendavad koolivägivalda.

Kavatsus:

Tagame Eesti kodanikele hea ja vajaliku hariduse ning loome tingimused anderikaste inimeste äravoolu peatamiseks.

Rajame ühiskonna loovale eneseväljendusele. Välistame riigi surve kultuuriloomingu vabadusele.

Lahendus:

Panus noorte harimisele ja rahvuslikule kasvatusele, sest Eesti koha 21. sajandi maailmas määrab haridus, mille saavad tänased noored.

Eestikeelse kõrghariduse konkurentsivõime suurendamine, väga heade arenguvõimaluste tagamine rahvusteadustele (eesti keel, Eesti ajalugu, eesti looduskeskkond jms).

Võimekate loomeisikute, spordi ja rahvakunsti arendajate toetamine, et saaks toimida järjepidev ja kõrgetasemeline kultuuri- ja vaimuelu. Kuna vaba looming ja mõttetöö on eesti rahvuse edasikeskmise tugisammas,  tunnustab ühiskond kultuuri rahvust säilitavat ja vaimu kandvat seisundit ning aineline heaolu toetab vaimset heaolu.

Eesti keele ja kultuuri ülimuslikkuse taastamine Tartu rahu piiridesse jääval soomeugri rahvaste maa-alal. Setode, võrokeste, ingerlaste jt hõimude kaitse ja nende kultuuri edendamine.

 

3. RAHVUSPOLIITIKA

Peame hädavajalikuks rahvusliku maailmavaate aussetõstmist ühiskonnas ja eesti rahva jätkusuutlikkust tulevikus.

Olukord:

21. sajandil toimub ulatuslik Euroopa Liidu normatiivide ja globaliseerumise surve meie tavadele. Toompeal asuv haldusvõim on rahvast totaalselt võõrandunud ja lömitab suurte välisriikide ees, seades kahtluse alla eestlaste suutlikkuse teostada riiklust. See olukord ohustab rahvuse edasikestmist.

Juba ongi käes sügav rahvuse kriis, mille tunnused on madal iive, teiste rahvuste esindajate põhjendamatult suur osakaal rahvastikus, immigratsioonisurve, halb tervislik olukord, maapiirkondade laostumine aineliselt, vaimselt ja inimarvuliselt. Euroopa Liidu direktiivide najal lammutatakse aktiivselt traditsioonilist perekonnamudelit.

Kavatsus:

Tagame eestluse arengu, eestlaste peremeheõigused kodumaal ja eduka edasikestmise põhirahvusena oma rahvusterritooriumil.

Arendame välja rahvusliku vaimuga rahumeelse ühiskonna, mille aluseks on pereväärtused ja moraalne ühiskond.

Kindlustame eesti perekonda ja kodu kui meie rahva ning riigi püsimise alust.

Lahendus:

Panuse tegemine tugevatele ja paljulapselistele perekondadele ning perekondliku kooselu püsimisele.

Laste kasvatamine loetakse võrdseks palgalise tööga, nii et see tagab asjaosalisele sotsiaalse kindlustatuse. Programmide toetamine, mis viivad Eesti kodanike iibe tõusuni, nii et uuesti taastub rahvastiku positiivne iive.

Soodustatakse nende alade, kust eestlased Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal välja tõrjuti, taasasustamist eestlastega, seda ka majanduslike vahenditega.

Välismaalastesse suhtutakse kui võõrtöölistesse, kellele antakse Eestis elamise luba ainult põhjendatud vajadusel. Eestile vaenulike mittekodanike ja kohaneda mittesuutnud umbkeelsete isikute välismaale ümberasumise toetamine.

Range immigratsioonipoliitikaga ida- ja läänepiiri sulgemine, et takistada eesti rahvuse assimileerimist ja vähenemist.

 

4. SOTSAALKAITSE

Kindlustame võrdse kohtlemise ja võrdsed võimalused kõigile ühiskonnaliikmetele ning väärtustame kodanike tervist.

Olukord:

Eestis on tugev sotsiaalne kihistumine, mistõttu on oht võtta üle Ladina-Ameerika banaaniriikide mudel, kus ühiskonda iseloomustab väheste ülirikaste ja suure hulga vaeste olemasolu ning nendevaheline terav vastuolu. Samasugune tendents toimub Tallinna ja perifeeria ehk muu Eesti osas.

Pereväärtuste lagunemisel on paljud elanikud jäänud abivajajatena ühiskonnale koormaks, rahvuse jätkusuutlikkust halvav hulk on kodutuid ja asotsiaale. Keelatud on ainult narkootikumide levitamine, nende tarvitamist aga kriminaalkorras ei karistata.

Eesti meeste madal eluiga ja suur invaliidide hulk on indikaatorid, et ühiskond on ebaturvaline ja oma liikmete käekäigu suhtes hoolimatu.

Kavatsus:

Väärtustame sotsiaalset õiglust ja kodanike tervist, tagame, et ühiskond kannab hästi hoolt oma nõrkade liikmete eest.

Rajame rahva sotsiaalse turvalisuse perekonna turvalisusele. Asetame kohustuse abivajajate eest hoolitseda esmajoones perekonnale ja omavalitsusele.

Lahendus:

Riigi sotsiaalpoliitikaga tagatakse perekonnale laste kasvatamise, eluterve vanaduspõlve veetmise ning vajadusel haigete ja invaliidide hooldamise võimalused. Omavalitsustele ja perekondadele delegeeritakse peamised volitused ja tulubaas nõrgemate liikmete hoolekandel. Seadustega sätestatakse sotsiaalse õigluse alused ja regulatsioon.

Varanduslik ebavõrdsus, mis on Eestis väljunud normaalselt toimivale riigile lubatavatest raamidest, viiakse sotsiaalpoliitikaga tagasi sotsiaalse talutavuse piiridesse.

Toimub resoluutne narkomaaniavastane võitlus, narkomaanidel ei lasta enam rahvalt ja ettevõtjatelt järjekordse annuse hankimiseks raha võtta.

Igal Eesti kodanikul on tagatud riiklik tervisekindlustus.

 

C. MAJANDUS

 

1. LOODUSKESKKOND

Tõstame esiplaanile loodushoidliku elulaadi.

Olukord:

Ühiskonnal puudub praegu selge pilt keskkonnaruumist, et otsustada tootmistehnoloogiate sobivuse üle. Inimtegevuses ei tagata liigirikkust ega kasutata Eesti loodusvarasid nende taasteket soodustades, nõnda toimides lagastatakse ette ära tulevaste põlvkondade elukeskkond.

Kavatsus:

Järgime väärtussüsteemi, kus valdavaks on loodushoidlik eluviis. Tõkestame arutu tarbimise ja saastamise.

Maad käsitame esivanematelt päritud rahvusliku rikkusena ja rahvusliku julgeoleku allikana.

Lahendus:

Ühiskonnas soositakse neid tegevusi, mille puhul ei kasutata loodusressursse rohkem, kui neid taastub. Toimub looduskeskkonna riiklik kaitsmine.

Tootmistegevuses on esiplaanil tooraine-, energia- ja loodusesäästlikkus. Energeetikas eeliskasutuses loodussõbralikud tootmisviisid.

Soodustatakse kohaliku taastuva tooraine kasutamist ja ökoloogilist  toodangut andvaid majandamisviise.

Eesti maa-ala ja maavarade müügi keelustamine mittekodanikele, maaomanikeks saavad olla ainult Eesti kodanikud. Samas lihtsustatakse Eesti kodanikele maaturu reegleid, maaomandi küsimused leiavad lahenduse maa rendi, maa pikaajalise väljaostu võimaluse ning endiste ja uute maaomanike ettevõtlusse kaasamise teel.

 

2. TOOTMINE

Kujundame tingimused heal järjel rahvuslikuks majanduseks ja inimeste edukaks toimetulekuks.

Olukord:

Eesti on uuskoloniseeritud riik, kus domineerib väliskapitalil põhinev majandustegevus. Euroopa Liidu majandustegevuse mängureeglid on sisuliselt majanduslik okupatsioon: ökoloogilise ressursi (eelkõige maa) ülesostmine, kontrolli kadumine piiri, territooriumi ja immigratsiooni üle.

Rahvuslik majandussektor on allasurutud ja meie majandus ei ole Euroopa Liidu liberaalses avatud majandusruumis konkurentsivõimeline.

Kavatsus:

Seame Eesti majanduse nurgakiviks hea ja ausa töö väärtustamise ning inimesekeskse, eestlaste jätkusuutlikkust tagava sotsiaalse turumajanduse.

Eelisarendame ennast ise äramajandavaid väikekooslusi, eraldi soodustades ka nende väljundit ühiskonna üldise rikkuse suurendamisse.

Ületame Eesti jagunemise ülirikasteks ja ülivaesteks ning jõukateks ja kerjuslikeks piirkondadeks.

Lahendus:

Rahvusprogrammide-keskse majandusstrateegia rakendamine Eestis, mis tagab rahvuslikule majandusele vähemalt võrdsed tingimused võrreldes välismaiste majandussubjektidega. Rahvuslikule majandusele antakse soodne laenuvõimalus, et.avada tee majanduse ülesehitamiseks omariikluse säilitanud Norra ja Šveitsi eeskujul.

Riigihangete suurendamine, võimaldamaks rahvale töökohti. Rahvuslikul kapitalil põhinevate ettevõtete eelistamine riigihangetel.

Vajadusel strateegiliselt tähtsate majandusharude ja infrastruktuuriettevõtete (raudtee, energiaettevõtted, suuremad sadamad) andmine riigi omandisse.

Võrdse ligipääsu tagamine välisinvesteeringutele erinevatest geopoliitilistest ruumidest. Riiki tohib lasta vaid Eesti jaoks soodsaid investeeringuid. Välisinvesteeringute tõkestamine, mille eesmärk on siseturu ja ressursside ülesostmine.

Väike- ja pereettevõtluse, samuti Eestile omaste tootmise niššivaldkondade soodustamine. Teaduspõhise tootmise arendamine, kus tooteühikusse pannakse sisse võimalikult palju kallist tööd. Tooraine müügile on eelistatud teadmisi ja oskusi nõudev tootmine, eksporttootmine ja lõpptoodangu valmistamine.

Metsandusel on hea tulevikuperspektiiv rahvusvahelises konkurentsis. Metsamaterjal tuleb töödelda põhiliselt kohapeal. Töötlemata metsamaterjali väljaveole peab kehtestatama eksporttollid. Metsahooldust tuleb teostada süstemaatiliselt.

 

3. MAAELU (PÕLLUMAJANDUS)

Loome eeldused maapiirkondade iseseisvaks toimetulekuks.

Olukord:

Läbi aegade on maamajanduse ja eestluse aluseks olnud väike talu, kuid Nõukogude Liidu okupatsioon katkestas selle traditsiooni. Ka taasiseseisvumise alguses tekkinud lootus talude taastamisele ei täitunud, selle asemel anti roheline tee põllumajanduslikule suurtootmisettevõtlusele. Tänu sellele hajaasustus, mis on Eesti strateegilise julgeoleku alus, ei taastunud.

Eestluse elujõud, mida sihipäraselt hävitas meile võõras kolhoosikord, sai täiendava hoobi, kui järgnesid Euroopa Liidu alandavad kvoodid ja ettekirjutused.

Kavatsus:

Äratame talude ja maaettevõtluse taastamisega uuesti täisväärtuslikud külad – maaelu alglülid, millele tugineb paikkondade elulaadi järjepidevus ja seeläbi kogu rahvuslik püsimajäämine.

Ühistegevuse toetamise abil anname maaelule tagasi eluterve näo ning tagame maaelanikele linnarahvaga võrdväärsed kultuurilised ja ainelised võimalused.

Muudame põllumajandusega tegelemise tulusaks ja soodustame toodangu konkurentsivõimet lääne ja ida välisturgudel.

Lahendus:

Igati propageeritakse Eesti põllumajanduse toodangu kasutamist. Riiklikku dotatsiooni rakendades Eesti varustamine kodumaise põhitoiduga. Eelkõige tuleb tagada sisetarbimine. Impordile kehtestatakse vajadusel kaitsetollid.

Mahepõllundust eelistatatakse intensiivsele maaharimisele, samas tegemata takistusi suurtootmisele, kui see ei sea ohtu looduskeskkonda ja teisi tootmisviise.

Ühistegevuse toetamine maal, seejuures järgides okupatsiooni-eelseid põhimõtteid. Taastatakse hüpoteegipangad, mille pikaajalised laenud ja madalad intressid suunatakse Eesti talumajanduse taastamisse.

Vähearenenud piirkondade edukuse taastamiseks käivitatakse riiklikud arenduskavad, antakse soodsaid riiklike krediite ja toetusi, et tagada majanduse ümberkorraldamine ja uudsed tootmisvormid maal ning ka olemasolevate struktuuride tugevnemine ja võimaluste parem kasutamine. See kindlustab ka tööhõive maal.

 

4. RAHANDUS

Kanname hoolt Eesti sõltumatu rahasüsteemi käigushoidmise eest.

Olukord:

Raharinglus on täielikult väliskommertspankade kontrolli all, mis kasutavad kompromissitut rahvusliku majanduse väljasuretamise strateegiat. Puuduvad omamaised pikalaenupangad, rahaühisused jms. Rahvuslikku raharinglust püütakse hävitada krooni asendamisega välisrahaga euro.

Maksukoormuse määr on aasta-aastalt tõusnud, jõudes praeguseks üle 45%, sellal kui ajalooliselt oli selleks 10 % (kümnis). Suureneva maksukogumise ja -jaotamisega on riik võtnud endale ohtralt lisafunktsioone, millega sekkub ühiskonna toimimisse ning kasutab põhjendamatut võimu. Seesugune paisutatud riigiaparaat on ka kohmakas ja vahendeid raiskav.

Kavatsus:

Vähendame oluliselt üldist maksukoormuse määra, langetades selle alla 35%. Seeläbi aitame Eestis väärtustada ausat tööd ja  mõistlikku maksumaksmist.

Vabastame Eesti rahanduse Maailmapanga diktaadist ja viime Eesti Panga kontrolli alla.

Lahendus:

Eesti Pank pannakse täitma riigi keskpanga funktsioone. Eesti Panga kaudu rajatakse rahanduse toimimiseks terviklik pangandussüsteem, kus toimivad kooskõlastatult riiklik ja kohalik kommertspangandus ning ka spetsiifilised niššid: ühistegelik pangandus, pikalaenupangad, innovatsioonipangad. Välismaised kommertspangad võivad Eestis tegutseda keskpanga range järelevalve all.

Kindlustatakse väärtuste reserv rahvusliku valuuta tagamiseks.

Riigieelarve ja omavalitsuste eelarve vahekorra muutmine nii, et kohalike eelarvete osakaal suureneb ja riigieelarve oma väheneb ning raha jaotus on proportsioonis tegevuste mahuga.

Töö ja vaevata sissetuleku kaotamine, intressiorjuse murdmine.

Riigimaksude laekumine peamiselt tarbimisest, tulu maksustatakse mõõdukalt. Toiduainete käibemaksu langetamine 5 protsendile. Omavalitsuste rolli tõstmine maksude määramisel ja kogumisel.