8. märts 2011: Riigikogu liikmel puudub töökohustus ja teised kampaaniajäreldused

Kasutades valimiskampaania näol avanenud võimalust, uuris Vabaduspartei teabetoimkond loomuliku keskkonna tingimistes valimiskandidaadi ja Riigikogu saadiku õigusi. Teavet koguti aktiivset kampaaniat tegeva erakonnaliikme Valdo Paddari põhjal, kes kuulus mitmesugustesse riskigruppidesse, nagu üksikkandidaat, invaliid, natsionaalsotsialist, võlgnik. Kampaaniat rahastas ta ühel jaanuariööl kasiino WC-d külastades saadud 150 tuhande krooniga. Erakonna juhatus kuulutas ta oma avalikuks lemmikuks. Kandidaadi valimistulemuseks kujunes 310 häält.

Kokkuvõte põhilistest tulemustest.

1. Kandidaadi valimiskampaania oli üles ehitatud lubadusele, et Riigikokku valituna jagab ta oma palga nende vahel, kes tema kasuks hääletavad. Teabetoimkond üritas selle näite põhjal sondeerida, mida valimiste vastutav läbiviija Vabariigi Valimiskomisjon peab korruptsioonivormiks “häälte ostmine”, nagu see leidub justiitsministeeriumi kodulehel: “Häälte ostmine tuleb kõne alla valimiste ajal, mil kandidaadid lubavad vastuteenet, kingitust vm nende poolt hääletanutele.” Kuid valimiskomisjon andis teada, et ei kavatseta sekkuda isegi siis, kui tegu on millegi kahtlasega: “Kandidaatide valimiskampaania korraldust valimisseadus ei reguleeri. Tegemist on üksikkandidaadi valimiskampaania lubadusega, millele Vabariigi Valimiskomisjon hinnanguid ei anna.” Järeldus 1: Kandidaat võib lubada kõike, kasvõi pakkuda poolthääletamise eest raha.

2. Kandidaadi suhtes langetati vähem kui pool aastat enne valimiskautsjoni tasumist Jõgeva kohtus tagaseljaotsus, mis kohustas teda enamvähem kautsjoni suuruses summas (8300 krooni) tagasi maksma SMS-laenu võlga. Pole saladus, et isik on omastanud kasiinos mängimiseks raha ka sõprade tagant (näiteks 11500 krooni R. T-lt). Kautsjoni vastuvõtmisel ei uurinud Valimiskomisjon raha päritolu kohta ega vaadanud avalikust adnmebaasist kohtuasju. Sama kinnitas ka kandidaat Üllar Õuna juhtum, kelle puhul kohtutäitur tuli Valimiskomisjonist isegi kautsjonit välja nõudma, ent see katse komisjoni poolt pareeriti. Järeldus 2: Kautsjoni maksmisel ei uurita, kas inimeselt on kohtu poolt raha välja mõistetud.

3. Kandidaadist on internetis fotod, kus ta sooritab haakrist-käelindiga natsitervitust või müütab natsionaalsotsialistide oksjonil Iisraeli lippu. Üksikkandidaatide ainsale etteastele riigitelevisioonis, ETV valimisdebatile kogunes 28 üksikkandidaati. Valitses totaalne ajapuudus, kus paremuselt teise kõneaja pikkuse võitles välja Mart Helme: kõigest veidi üle 3 minuti. Vabaduspartei juhatuse soosikule andis ETV saatejuht Aarne Rannamäe natsionaalsotsialistliku jutu puhumiseks aega poole kauem kui Helmele – 6 ja pool minutit. Kandidaat võitis ajakulu arvestuses konkurentsitult. Kuna saade oli kindla pikkusega, kärbiti samavõrd teiste saadikukandidaatide osalust, mistõttu pooled kandidaadid said pildil olla alla 1 minuti. Ühtlasi mõjutas saate kulg üksikkandidaatide üldist kuvandid, näiteks hirmunud televaataja artiklis väideti, et üksikkandidaadid on partei, kuna kõigi jutu võtab alati kokku üks natsionaalsotsialist. Järeldus 3: Riigimeedia kindel valik on natsionaalsotsialistlikult positsioonilt esineja.

4. Kandidaat, kelle töövõimetus on 80%, andis teada, et maksab palga oma valijatele ja elatub ise järgmised 4 aastat Riigikogus viibides töövõimetuspensionist. Seega olles töövõimetu isik, ei muutu ta 4 aasta vältel töövõimelisemaks. Teabetoimkond tõi Riigikogu kantseleile näite, et kui kandidaat töötas mõni aasta tagasi sanitarina, kärpis komisjon otsustavalt tema töövõimelisuse määra ja töövõimetuspensionit, ning esitas küsimuse: “Kas saadiku tegevus Riigikogus on töö? Kas leidub seadusesäte, mille järgi Riigikogu liikmel peab olema töövõimelisus? Kas Riigikogu liige, erinevalt sanitarist, võib olla 80% töövõimetu?” Riigikogu kantselei vastas seaduseandja tegevuse kohta järgmist: “Seadused ei reguleeri, millises ulatuses peab Riigikogu liige olema töövõimeline.” Järeldus 4: Riigikogu liige ei pea tegema tööd.

5. Täiendavalt selgitati välja, missugune on riigi üldine tava kohelda oma töövõimetuid seaduseandjaid. Teatavasti puudub Riigikogu liikmetel puhkus, seega püstitas teabetoimkond hüpoteesi, et Toompeale valitud saadiku tegevus riigijuhtimisel on vabatahtlik. Sotsiaalkindlustusametist antigi teada, et Riigikogu liige võib panustada riigi juhtimisse “allesjäänud töövõime” mahus ning tema režiimiks võib olla koguni “muu selline” (Riigikogu saali paigaldatakse abivahendid, näiteks lamamisase): “Kui püsiva töövõime kaotuse protsendiks määratakse 10 kuni 90, ei ole inimene võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus haigusest või vigastusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu, kuid allesjäänud töövõime osas peaks inimene suutma töötada (kohandatud töökoht, osakoormus või muu selline).” Järeldus 5: Isegi töövõimetul Riigikogu liikmel sobib võtta natuke koormust.

Artikli kommenteerimine http://si.kongress.ee/riigikogu-liikmel-puudub-toeoekohustus-ja-teised-kampaaniajaereldused.html

Allikas: Vabaduspartei teabetoimkond