Vabaduspartei / Põllumeeste Kogu veebilehte toimetab Ringkonnakohtu 14.03.2011 ja Riigikohtu 13.06.2011 lahendite põhjal tegutsev juhatus

4. oktoober 2010: Ümarlaud saadab Tartu võimudele Raadi rahvaküsitluse kokkuvõtte

Kui 9. mail 2010 toimus Raadi pargis vaatamata protestidele järjekordne Punaarmee pooldajate miiting, algatasid Eesti iseseisvust pooldavad organisatsioonid samal päeval ka rahvaküsitluse. Küsiti, milline saatus peaks olema punamemoriaalil, mis püstitati okupatsioonivõimude poolt Raadi parki ning kannab praegugi veel selgitavat tahvlit “1941 Suur Isamaasõda 1945 / oma kaitsjaid ja vabastajaid – kõigi NSV Liidu rahvaste poegi – mälestab tänulik Tartu ajast aega”.

Küsitlusele lisati ka Raadi memoriaali taustu avav ülevaade SA Mälestusfondi Ristideta Hauad uurimusest, millest selgub, et Raadi ühishauda on maetud eelkõige “kõigi NSV Liidu rahvaste poegade” poolt Tiksoja metsas hukatud eesti metsavendade jäänused. Mis tähendab, et Punaarmee pooldajad trambivad aastast aastasse eestlastest kommunismiohvritel.

Küsitlus oli avalikkuse jaoks anonüümne. Küsitlus toimus interneti teel ja ankeeti sai trükkida ja edasi saata. Teavitustöö käis üritustel, rahvuslikes organisatsioonides, tutvusringkondades, veebilehtedel ja blogidel, meilitsi. Suurem teavitusartikkel küsitlusest ilmus ajalehes “Oma Maa”. Vastanutest olid 80% mehed, vanuses 16-20, siis väga vähe kuni 40 ja sealt edasi kasvavas joones kuni 65, vanemaid inimesi jälle väga vähe. Ehk need, kes valdavad arvutit.

Tartu linnavalitsuse vastukaja ümarlaua nõudekirjale, ettepanekutele, küsitlusele kui ka varasematele pöördumistele on leidnud positiivse vastukaja Raadile neljas võõrkeeles paigaldatava infostendi näol monumendi olemuse ja ajaloo tegelikkuse kohta. Mis selle paiga demoniseerib ja teeb lõpu okupatsiooni põlistamisele vallutust ülistava monumendi näo ja riigivastastele üritustele. Samuti on tõenäoliselt ühe linnavolikokku esitatud eelnõu tulemusena sündimas komisjon, kes hakkab selliste monumentidega tegelema ja nende edaspidise saatuse üle Tartumaa, mis on osa Eestist, pinnal otsustama. Ehk siis algatus on täitnud oma eesmärgi. Eesti ei ole enam das russische Baltland.

2. oktoobril võttis iseseisvuslaste ümarlaud küsitluse kokku ja informeeris 4. oktoobril vastavalt oma lubadusele Tartu linnavalitsust, Tartumaa maavalitsust ja Tartu linnapead tulemustest.

Küsimusi oli kokku kuus.

 

1. Kas teha Raadi pargis väljakaevamised, et selgitada, kes on sinna tegelikult maetud?

Raadi monumendi ümbruses soovitakse tingimata väljakaevamisi. Väidetavalt on enamik maetutest mujalt (Tiksoja jne) toodud kommunismiohvritest eestlased. Väljakaevamiste korraldamist pidas vajalikuks tervelt 89% vastanutest.

 

2. Kas Raadi punamonument teisaldada? Kui, siis kuhu?

Raadi monumendi kõige õigemaks saatuseks peetakse selle utiliseerimist või teisaldamist Maarjamäele. Mõned lisasid juurde klausli, et teisaldamine on mõttekas vaid piisava kunstilise taseme olemasolul. Leiti ka, et “Tallinnasse Orlovi lossi taha võiks kokku kanda kõik punamonumendid”.

Raadi monumenti taheti näha “prügimäel, sest see solvab neid, keda on ahistatud, piinatud, küüditatud ning omal maal taga kiusatud” või “metsas” või “taaskasutada teetäitena”. Paljude vastanute arvamus oli, et “sellised monumendid, mis kisuvad ligi lumpenit ja on avalikeks Eesti Vabariigi häbiplekkideks, tuleb lihtsalt utiliseerida”. Nõnda arvanute kokkuvõtlik seisukoht oli, et “kuna monument ei oma mingit kunstilist väärtust, on see vaja hävitada. Selle teisaldamine on asjatu raha raiskamine.”

 

3. Kas asendada ajalooliselt võltsi tekstiga mälestustahvel uuega? Kui, siis millisega?

Kui Tartu ja Tartumaa võimud peavad millegipärast vajalikuks punamonument Raadi pargis alles hoida, tuleb ära muuta võltsi sisuga tekst monumendil. Kümmekond väljapakutud varianti:

“Nõukogude okupatsiooni ohvritele”, “Venelaste okupatsiooni ohvritele” (kuna nad muudavad iga 50 aasta järel nimetust ja ütlevad siis, et pole süüdi), “Tartlastele, okupatsiooniohvritele”, “Teises maailmasõjas Tartu lahinguis hukkunutele”, “Teise maailmasõjaga kaasnenud okupatsioonides 1940-1991 võõrvõimude poolt hukatud kodanikke ja sõduriteks käsutatuna langenuid mäletab Tartu”, “Neile, kes puhkavad võõras mullas” (kui Raadile on siiski maetud võõrriigi sõdureid), “Mõrtsukatele”, “See mälestusmärk on püstitatud kommunistide poolt mõrvatute haudadele”, “Selle mälestusmärgi püstitasid kommunistid oma mõrvatute surnukehade mõnitamiseks”, “Õnnetuile Punaarmeesse värvatud meestele, kes pidid tahtmatult võitlema vabaduse vastu”, “Mõlema poole hukkunutele”.

 

4. Kas paigaldada monumendi juurde neljas keeles (eesti, vene, inglise, saksa) selle olemust ja püstitamislugu selgitavad stendid?

Ollakse täiesti üksmeelsed, et monumendi säilitamise korral tuleb monumendi juurde paigaldada ajalootõde kajastavad stendid olulisemates keeltes.

 

5. Kas Punaarmee pooldajate 9. mai mälestusüritus Raadi pargis keelustada?

Valdav enamik rahvaküsitlusele vastanuist l eiab, et 9. mai mälestusüritus, mis selles asukohas on eestlaste kannatuste suhtes otseselt solvav, tuleb kindlasti keelustada. Sel seisukohal on kolm neljandikku (76%) Raadi küsitlusele vastanutest.

 

6. Kas püstitada Tiksoja metsas mõrvatutele mälestusmärk?

Ideed püstitada Tiksoja metsas mõrvatutele mälestusmärk pooldatakse väga üksmeelselt, seda taotleb 95% vastanutest.

Raadi memoriaali saatuse rahvaküsitluse tulemused ei jäta kaksipidi arvamist, et siiani valitsev okupantide-meelne olukord Raadi pargis vajab muutmist. Küsitluse korraldajad avaldavad lootust, et Tartu linnavalitsus, Tartumaa maavalitsus ja Tartu linnapea arvestavad rahvaküsitluse tulemustega.

Ole esimene kommenteerija »

Kommenteeri